Mis on heaolu?

Heaolu seisneb tasakaalus!

Heaolu defineerida on päris keeruline ja veelgi keerulisem on pakkuda universaalset lahendust, mis meie kõigi heaolu ühtviisi suurendaks. Aegade jooksul on teadlased, nende hulgas Kahneman, Seligman, Csikszentmihalyi, uurinud õnne ja rahuolu teemat ja avaldanud ses osas erinevaid seisukohti, aga nad ühel meelel, et heaolu on midagi enamat kui lihtsalt õnn. Peale selle, et tunneme end rahulolevana ja õnnelikuna, tähendab heaolu ka arenemist inimesena, eneseteostust ning panustamist kogukonda ja ühiskonda.

Arvatakse, et hea elu algab sellest, et inimene ise usub, et ta elab hästi. Sellist lähenemist hea elu määratlemisele on hakatud nimetama „subjektiivseks heaoluks“ ja selle kohta saab kasutada sõna „õnn“. Subjektiivne heaolu viitab inimese enda hinnangule tema elu kohta, see tähendab, kuidas inimene ise enda elu tajub.

Heaolust rääkides keskenduvad teadlased põhiliselt kahele valdkonnale – kas leida heaolu sellest, et keskenduda rohkem vaid positiivsetele sündmustele ja vähem negatiivsetele asjadele, või leida see tegevuste eesmärgistamisest, tööalasest või isiklikust eneseteostusest.

Kui varasemad uuringud leidsid, et meie heaolu moodustub sellistest teguritest nagu keskkond meie ümber, positiivsed suhted teistega, elu eesmärk ja enese aktsepteerimine, siis uuemad uuringud lisavad siia tegurina, kuidas inimene ise seda tunneb ja milline on tema võime täita seatud eesmärke, tunda õnne ja eluga rahulolu. Iga inimene saab arendada oskusi või ressursse, et tulla toime katsumustega ja suurendada oma heaolu.

Heaolu seisneb tasakaalus.

Nii pakuvad Dodge ja teised oma artiklis „The challenge of defining wellbeing“ heaolu definitsiooniks tasakaaluseisundi, mis on mõjutatud elusündmustest või väljakutsetest. Nad väidavad, et heaolu aluseks on tasakaal meie ressursside ehk vahendite (meie sotsiaalne taust, suhted ja võrgustik, pere, sõbrad ja ka füüsilised ja vaimsed võimed) ning väljakutsete vahel. Heaolu pildile asetuvad nüüd ka väljakutsed.

Tasakaal oskuste ja väljakutsete vahel on olnud kesksel kohal ka Csikszentmihalyi poolt 1975. aastal avastatud voo kontseptsioonis. Voog on seisund, milles inimesed on niivõrd seotud tegevusega, et miski muu ei näi olevat oluline, mis omakorda tekitab heaolu tunnet. Algne mudel eeldas, et inimene tunneb naudingut nii olukorras, kus väljakutse ja oskused on vähesed, kui ka siis, kui need mõlemad on kõrged. 2002. aastal avastatud uus mudel aga väidab, et flow’d ehk voogu saab tunda vaid siis, kui väljakutsed ja oskused on suhteliselt tasakaalus.

Kuidas ise oma heaolu suurendada?

On öeldud, et heaolu ei ole rand, kuhu lähed ja lebad. See on liikuv ja võib muutuda aja jooksul. Kui teadlased räägivad, et heaolu on paljuski subjektiivne ja baseerub tundmisel, peab meil olema ka võimalus seda tunnet muuta. Siin on oskused, mida saame ise suunata.

• Teadlikkus – see on võime tähele panna, olla enesest teadlik ja keskenduda ning hoida fookust.
• Ühendatus/lähedus – tunded, mis on heade suhete aluseks: lahkus, empaatia, positiivse vaate hoidmine.
• Tunnetus – terve/tervislik enesehinnang/tunnetus, oskus tõrjuda ennasthävitavaid mõtteid ja narratiive ning taastuda kiiresti negatiivsetest sündmustest.
• Eesmärgistatus – selge suund elus ja tunnetus, et elul on tähendus.

Üldine heaolu kätkeb endas tasakaalu viie erineva heaolu vahel.

– Füüsiline heaolu ja tervis, mille märksõnaks on üldine elukeskkond, sh ka meie igapäevane töökeskkond. Selle heaolu suurendamiseks saab oma päevadesse tuua rohkem füüsilist liikumist, toituda tervislikult ja hoolitseda oma une kvaliteedi eest. See eeldab oma füüsilise keha eest hoolitsemist, tasakaalustades kehalise aktiivsuse, tervisliku toitumise, une ja puhkuse. Kui füüsiline heaolu on kõrge, tunnete end energilisena ja elujõulisena, teil on hea füüsiline tervis, teil pole püsivaid valusid ega vaevusi ning tunnete, et teil on piisavalt jõudu ja vastupidavust oma igapäevaste tegevuste jaoks.

– Vaimse heaolu märksõnad on vaimne tervis, mindfulness, positiivne mõtteviis, stressijuhtimise oskus, säilenõtkus ja enesekindlus. See heaolu keskendub eelkõige vaimsele tervisele, tähelepanelikkusele, enesekindlusele, stressi juhtimisele ja positiivse mõtteviisi säilitamisele. See on heaoluseisund, milles realiseerite oma potentsiaali, tulete toime tavapäraste elupingetega, suudate töötada produktiivselt ning teil on energiat panustada sotsiaalsesse ellu. Olete enamiku ajast rahulik ja tasakaalus, suudate toime tulla stressiga, tegelete murede ja probleemidega positiivsel viisil ning tunnete, et elate elu, mis on teie jaoks mõttekas, tunnete end enamasti positiivselt, teil on kõrge enesehinnang ja eneseväärtustamine. Suudate väljendada oma tundeid asjakohasel ja tervislikul viisil ning tunnete, et suudate luua sügavaid ja tähendusrikkaid suhteid teistega.

– Sotsiaalse heaolu märksõnad on suhted, kaaslaste tugi (töö kontekstis ka juhi tugi), emotsionaalne intelligentsus. See heaolu sõltub eelkõige meie suhete kvaliteedist, sealhulgas töösuhetest oma juhi ja töökaaslastega. Tunnete, et kuulute kogukonda, teil on lähedased sõbrad ja perekond, kellega jagada oma mõtteid ja tundeid, ning tunnete, et olete ühiskonnas väärtuslik ja aktsepteeritud. Tööalaselt on see seotud töösuhete kvaliteediga, sealhulgas töötajate kuuluvustundega ja sidemetega oma juhi ja kolleegidega.

– Finantsilise heaolu (materiaalse heaolu) märksõnadeks on rahaliselt planeeritud tulevik, elukindlustus, eelarve pidamine ja järgimine, säästmine. See heaolu osa sõltub finantsolukorrast. Tunnete materiaalset heaolu, kui olete vabad stressist või murest oma rahalise olukorra pärast. Selleks et tagada, suurendad ja parandada oma rahalist heaolu, saab õppida mitmesuguseid finantsoskuseid, sealhulgas tuleviku planeerimist, viia end kurssi elukindlustuse võimalustega, luua rutiin oma isikliku eelarve koostamise ja jälgimise kohta ning õppida säästmist.

– Tööga rahulolu (Sense of Purpose) märksõnadeks on motivatsioon, eneseteadlikkus, eesmärkide seadmine, saavutus, ühised väärtused kolleegide ja tööandjaga.

Tööandjate roll töötajate heaolu suurendamisel.

Heaolu teema sisaldub üha suuremal määral tööandjate väärtuspakkumistes ja selle vastu tunnevad kandidaadid huvi juba värbamisprotsessi ajal. Uuringud kinnitavad, et edukad töötajad on ligikaudu seitse korda tõenäolisemalt valmis töötama ettevõttes, mis prioritiseerib töötajate heaolu.

Mitmekesine ja personaliseeritud soodustuste pakett on osa positiivsest tööandjakuvandist. Iga inimese nägemine tervikuna ja talle personaliseeritud hüvede võimaldamine on tööandja panus töötajate heaolu suurendamiseks. Pakutavate hüvede nimekirja on aina sagedamini lisandumas nt koosolekute vabad päevad, koolituseelarve, mis hõlmab mitmekülgseid kursuseid, mitte ainult erialaseid, erinevad toetused ja lisapuhkusepäevad isiklike tähtpäevade puhul, tervisekindlustus ja eriarstide võimalused lisaks töötervishoiuarstile.

Loe ka meie teisi blogipostitusi SIIT.